EESTIMAA ÜHENDATUD VASAKPARTEI
P Õ H I K I R I
I ÜLDSÄTTED
1.1 Erakonna nimi on Eestimaa Ühendatud Vasakpartei (lühendina EÜVP). Erakond on Eesti Vabariigi kodanike vabatahtlik ühendus, mis väljendab vasakpoolse maailmavaate üldtunnustatud põhimõtteid, tugineb töövõtjaid esindavate, loodushoidlikku ja säästvat arengut taotlevate kodanikuliikumiste huvide eelistamisele. Eestimaa Ühendatud Vasakpartei (edaspidi Eestimaa Ühendatud Vasakpartei, partei või erakond) on asutatud 28. novembril 1992.a. Tallinnas Eesti Demokraatliku Tööpartei I kongressil.
1.2 Eestimaa Ühendatud Vasakpartei sümboolikaks on tähekombinatsioon “EÜVP”. Erakond võib kasutada ka Euroopa Vasakpartei sümboolikat.
1.3 Eestimaa Ühendatud Vasakpartei asukoht on Maardu.
1.4 Eestimaa Ühendatud Vasakpartei tegutseb Eesti Vabariigi põhiseaduse, kehtivate seaduste ning käesoleva põhikirja alusel. Erakond võib osa võtta kõigi tasandite riigivõimu ja omavalitsusorganite valimistest ning nendesse valitud esindajate kaudu viib ellu oma poliitilist programmi. Erakonna poliitilise tegevuse aluseks on programm.
1.5 Eestimaa Ühendatud Vasakpartei tegevuse eesmärk on sotsiaalselt õiglase ja loodushoidliku kodanikuühiskonna kujundamine Eestis, kus on tagatud üldtunnustatud inimõigused ja kodanikuvabadused.
1.6 Eestimaa Ühendatud Vasakpartei teeb koostööd nii Eesti kui ka välisriikide parteide, liikumiste ja organisatsioonidega eesmärkide ühtsuse ja võrdõigusliku partnerluse alusel ning võib olla rahvusvaheliste organisatsioonide ja liikumiste liige. Erakond esindab Eestis üleeuroopalist Euroopa Vasakparteid.
1.7 Eestimaa Ühendatud Vasakpartei on eraõiguslik juriidiline isik, erakonnal on oma lipp ja sümboolika. Erakonna sümboolika kasutamise üle otsustab erakonna juhatus.
II LIIKMED
2.1 Eestimaa Ühendatud Vasakpartei liikmeks võib olla vähemalt 18-aastane teovõimeline Eesti Vabariigi kodanik või Euroopa Liidu kodanik, kes elab püsivalt Eestis ja kes tunnustab partei programmi ja täidab tema põhikirja, ei kuulu teise poliitilisse erakonda ning osaleb kohaliku organisatsiooni kaudu poliitilises tegevuses partei programmi sihte ja põhiseisukohti järgivalt.
2.2 Eestimaa Ühendatud Vasakparteil on oma noorliikmed ja toetajaliikmed, kes ei ole erakonna liikmed ning kes osalevad partei tegevuses nõuandva häälega.
2.2.1 Partei noorliikmeks võib olla vähemalt 14-aastane Eesti Vabariigi territooriumil alaliselt elav isik, kes jagab erakonna programmilisi seisukohti ning sõnas ja teos toetab erakonna tegevust.
2.2.2 Partei toetajaliikmeteks võivad olla üksikisikud, kes tunnistavad ja jagavad partei programmilisi taotlusi või toetavad teda aineliselt.
2.3 Eestimaa Ühendatud Vasakpartei liikmeks vastuvõtmise otsustab soovija kirjaliku avalduse põhjal kohalik organisatsioon, selle puudumisel piirkonnaorganisatsioon või EÜVP juhatus. Kuni liikmeks vastuvõtmiseni loetakse sooviavaldaja partei toetajaliikmeks.
2.4 Eestimaa Ühendatud Vasakpartei liikme õigused:
2.4.1 osaleda erakonna poliitika kavandamises ja elluviimises ning erakonna programmi koostamises;
2.4.2 valida ja olla valitud partei juhtorganitesse ning esindustesse;
2.4.3 osaleda organisatsioonide ja ühenduste töös, mille tegevus toimub Eesti Vabariigi seaduste raames ega ole vastuolus erakonna programmi seisukohtadega;
2.4.4 kandideerida erakonna toetusel ja volitusel punktis 2.4.3 viidatud ühenduste juhatustesse ja teistele ametikohtadele;
2.4.5 esindada erakonda, erakonna kohalikku või piirkonnaorganisatsiooni temale selleks antud volituste alusel;
2.4.6 saada erakonnalt moraalset kaitset ja võimalustekohast ainelist abi;
2.4.7 esitada proteste erakonna aukohtule juhtorganite otsuste ja tegevuse kohta;
2.4.8 osaleda oma liikmelisust puudutavate küsimuste arutelul;
2.4.9 astuda erakonnast välja isikliku avalduse alusel;
2.4.10 nõuda erakonna juhatuselt väljaastumise teate esitamist kohtu registriosakonnale;
2.4.11 peatada oma tegevus Eestimaa Ühendatud Vasakparteis ajaks, kui ta töötab asutuses, organisatsioonis või ametikohal, kus on seadusega keelatud olla erakonna liige.
2.4.12 Eestimaa Ühendatud Vasakpartei liikmete vaheliste suhete aluseks on üldtunnustatud eetikanormid.
2.5. Eestimaa Ühendatud Vasakpartei liikme kohustused:
2.5.1 erakonna programmiliste, strateegiliste ning muude põhimõtteliste seisukohtade järgimine ning erakonna eesmärkide saavutamisele kaasaaitamine;
2.5.2 kaitsta oma erakonna väärikust, aidata kaasa tema hea maine kujundamisele ühiskonnas;
2.5.3 erakonna trükiste levitamine, sealhulgas neid tellides või ostes;
2.5.4 erakonda esindades või erakonna juhtorganitesse valituna aktiivselt osaleda erakonna poliitika ellu viimisel;
2.5.5 Riigikogusse või kohalikku omavalitsusse valituna teostada seal erakonna poliitikat, ühineda saadikurühmadesse vastavalt erakonna piirkonna- või keskorganite soovitustele, regulaarselt kooskõlastada vastava taseme erakonna esindusorganiga oma tegevust ja anda selle kohta aru;
2.5.6 tasuda liikmemaksu või toetada erakonda aineliselt annetustega erakonnaseaduses sätestatud korras.
2.6 Erakonnast väljaastumine ja liikme väljaarvamine
2.6.1 Erakonna liikmel on igal ajal õigus erakonnast isikliku avalduse alusel välja astuda. Erakonnast väljaastumise avaldus võib olla esitatud kohalikule organisatsioonile, piirkonnaorganisatsioonile või erakonna juhatusele ja jõustub esitamise kuupäevast. Erakonnast väljaastumise ja väljaarvamisega kaasneb lahkumine kõigi erakonna valitavate organite koosseisust.
2.6.2 Erakonna liige arvatakse erakonnast välja, kui erakonna liige on jõustunud kohtuotsusega mõistetud süüdi kriminaalkuriteos. Erakonna liikme võib erakonnast välja arvata, kui erakonna liige on rikkunud erakonna põhikirjas sätestatut või on olulisel määral kahjustanud erakonna huve. Erakonna huvide olulisel määral kahjustamiseks loetakse eelkõige avalikkuses eksitava informatsiooni levitamine erakonna programmiliste eesmärkide ja tegevuse kohta ning erakonna juhtorganite otsuste eiramine ja täitmata jätmine. Samuti partei liikme võib parteist välja arvata, kui ta ei maksa 18 kuu jooksul täielikult või osaliselt liikmemakse. Erakonna liikme arvab erakonnast välja erakonna juhatus oma otsusega. Otsus liikme väljaarvamise kohta jõustub vastuvõtmisest.
2.6.3 Erakonna kohalik organisatsioon ja erakonna piirkondlik organisatsioon võivad teha ettepaneku erakonna juhatusele p 2.6.2 nimetatud alusel erakonna liikme väljaarvamiseks erakonna liikmeskonnast. Liikme väljaarvamise võib algatada ka erakonna juhatus. Liikme väljaarvamise otsustab erakonna juhatus koosseisu poolthäälte enamusega ning otsusest teatatakse väljaarvatule kirjalikult või kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis.
2.6.4 Liikmel on õigus oma väljaarvamise otsus vaidlustada erakonna aukohtus kuu aja jooksul arvates otsuse vastuvõtmisest. Aukohtu otsusega mittenõustumisel on liikmel või erakonna juhatusel õigus aukohtu otsus edasi kaevata erakonna kongressile. Kaebus aukohtu otsusele tuleb erakonna kongressile esitada erakonna juhatuse kaudu kuu aja jooksul peale aukohtu otsuse vastuvõtmist. Erakonna kongress otsustab liikme väljaarvamise, kui selle poolt on üle poole kongressil osalenud või esindatud häältest. Erakonna kongressi otsus on lõplik.
III ERAKONNA STRUKTUUR
3.1 KOHALIK ORGANISATSIOON
3.1.1 Eestimaa Ühendatud Vasakpartei alglüli on kohalik organisatsioon. Kohalik organisatsioon moodustatakse vähemalt kolmest liikmest kas elukohajärgselt või lähedase tegevus- ehk huviala põhjal. Kohalik organisatsioon registreeritakse pärast moodustamist
piirkondlikus organisatsioonis ja erakonna juhatuses. Kohaliku organisatsiooni tegevuse eesmärgiks on partei poliitika tutvustamine oma liikmetele ja avalikkusele tema asukohajärgselt, poliitiliste seisukohavõttude avaldamine kohaliku elu küsimustes ja osalus
piirkonnaorganisatsiooni poliitika kujundamisel ja elluviimisel.
3.1.2 Eestimaa Ühendatud Vasakpartei kohalik organisatsioon:
3.1.2.1 valib jooksva töö korraldamiseks esimehe ja vajadusel tema asetäitja. Suuremates kohalikes organisatsioonides võib valida ka juhatuse, kuhu kuuluvad esimees ja asetäitja;
3.1.2.2 määrab oma töökorralduse;
3.1.2.3 võtab isikuid erakonna liikmeks, võtab vastu liikmete väljaastumisavaldusi ja teeb ettepanekuid liikmete väljaarvamiseks põhikirja punktis 2.6.2 sätestatud juhtudel;
3.1.2.4 järgib oma finantstegevuses Eestimaa Ühendatud Vasakpartei põhikirja ja kehtivat seadusandlust;
3.1.2.5 korraldab erakonna poliitika elluviimist oma liikmete kaudu.
3.1.3 Eestimaa Ühendatud Vasakpartei kohalikul organisatsioonil on õigus esitada kandidaate valitavatesse erakonna organitesse.
3.1.4 Eestimaa Ühendatud Vasakpartei iga kohalik organisatsioon võib olla esindatud piirkonna organisatsioonis või erakonna juhatuses.
3.1.5 Kohaliku organisatsiooni esimees esindab kohalikku organisatsiooni piirkonnaorganisatsioonis ja erakonna juhatuses.
3.1.6 Kohalik organisatsioon valib oma koosolekul esindajad erakonna kongressile vastavalt volikogu otsusega kehtestatud esindusnormile. Esindusnorm määratakse liikmete arvu alusel. Liikmete arvu määramisel ei arvestata erakonna toetajaliikmeid.
3.2 PIIRKONNAORGANISATSIOON
3.2.1 Eestimaa Ühendatud Vasakpartei kohalikud organisatsioonid ja üksikliikmed ühinevad piirkonnaorganisatsioonidesse. Piirkonnaorganisatsioon registreeritakse erakonna juhatuses. Piirkonnaorganisatsioon on kohalikke (valla, linna, maakonna, regiooni) iseärasusi arvestava
poliitika kujundaja, propageerija ning elluviija. Piirkonnaorganisatsioon võib olla moodustatud linna, maakonna või mitut maakonda haarava regiooni piires.
3.2.2 Eestimaa Ühendatud Vasakpartei piirkonnaorganisatsiooni koosolek valib piirkonnajuhatuse, piirkonnaorganisatsiooni esimehe ja tema asetäitja, kes juhivad piirkonnaorganisatsiooni tööd.
3.2.3 Piirkonnaorganisatsiooni juhatus annab oma tegevusest aru piirkonnaorganisatsiooni liikmetele, erakonna juhatusele, volikogule ja kongressile, vahendab oma organisatsiooni liikmete ja partei keskorganite tegevust ja teavet ning vastutab erakonna kongressi, volikogu
ja juhatuse otsuste elluviimise eest.
3.2.4 Eestimaa Ühendatud Vasakpartei piirkonnajuhatus:
3.2.4.1 nõustab ja koordineerib piirkonnaorganisatsiooni kuuluvate kohalike organisatsioonide ja üksikliikmete tegevust;
3.2.4.2 moodustab vajalikud toimkonnad, määratleb nende ülesanded, tegevussuunad ja töövormid;
3.2.4.3 teeb ettepanekuid liikmelisust puudutavates küsimustes, sh liikme erakonnast väljaarvamiseks, võtab vastu avaldusi erakonna liikmeks astumiseks ja väljaastumiseks;
3.2.4.4 teeb ettepanekuid piirkonnaorganisatsiooni liikmete valimiseks erakonna juhtorganitesse, kandidaatide esitamiseks kohaliku omavalitsuse volikogu liikmete valimistel
ja riigikogu valimistel;
3.2.4.5 kinnitab piirkonnaorganisatsiooni eelarve ja kontrollib selle täitmist;
3.2.5 Eestimaa Ühendatud Vasakpartei piirkonnaorganisatsiooni koosolek kutsutakse kokku vähemalt üks kord aastas. Piirkonnaorganisatsiooni juhatuse koosolek kutsutakse kokku vastavalt vajadusele.
3.2.6 Eestimaa Ühendatud Vasakpartei piirkonnaorganisatsioon lähtub oma tegevuses Eestimaa Ühendatud Vasakpartei põhikirjast ja programmist, juhindub Eestimaa Ühendatud Vasakpartei juhtorganite otsustest, kujundab ja viib iseseisvalt ellu organisatsiooni poliitikat
kohalikes küsimustes.
3.2.7 Piirkonnaorganisatsioon teeb ettepanekuid partei volikogule üleriikliku poliitika kujundamiseks ja osaleb erakonna häälekandja ja trükiste koostamisel.
3.3 NOORTE- JA NAISORGANISATSIOONID
3.3.1 Eestimaa Ühendatud Vasakpartei koosseisus võidakse moodustada partei liikmetest ja toetajatest noorte- ja naissektsioone ning partei juures võivad tegutseda avatuse põhimõtteil loodavad vastavad ühendused. Nad on erakonna programmi ja põhikirja piires iseseisvad oma
tegevuse kujundamisel.
3.3.2 Noorte- ning naisorganisatsioonide suhted Eestimaa Ühendatud Vasakparteiga on üles ehitatud vastastikuse dialoogi põhimõtetel ning nad toetavad teineteist kokkulangevates küsimustes.
IV JUHTORGANID
4.1 Eestimaa Ühendatud Vasakpartei kõrgeim organ on üldkoosolek ja selle funktsioone täitev kongress (volinike koosolek); kõrgeimaks esindusorganiks kongressidevahelisel perioodil on volikogu; partei täidesaatvaks organiks on partei juhatus.
4.2 Kongressi kutsub kokku partei juhatus volikogu otsuse alusel. Kongressi toimumisest teatatakse liikmetele piirkonnaorganisatsioonide kaudu vähemalt 7 päeva enne kongressi toimumist. Kongress kutsutakse kokku mitte harvemini kui üks kord 2 aasta kohta. Kongressi
koosolekutel osalevad kongressi delegaadid isiklikult, hääleõiguse üleandmine ei ole lubatud.
4.3 Eestimaa Ühendatud Vasakpartei kongress:
4.3.1 võtab vastu erakonna programmi ja põhikirja, teeb nendes muudatusi;
4.3.2 määratleb erakonna tegevuse põhisuunad;
4.3.3 valib juhatuse liikmed ja volikogu liikmed;
4.3.4 moodustab partei aukohtu ja revisjonikomisjoni;
4.3.5 otsustab muid üldkoosoleku pädevusse kuuluvaid küsimusi, välja arvatud erakonna tegevuse lõpetamine.
4.4 Kongressi delegaadid valivad kohalikud organisatsioonid esindusnormi alusel. Kui piirkonnas puuduvad kohalikud organisatsioonid, valitakse delegaadid piirkonnaorganisatsiooni koosolekul vastavalt esindusnormile. Delegaatide esindusnormi ja
valimiskorra määrab partei volikogu.
Partei volikogu
4.5 Partei volikogu on partei kõrgeimat esindusorganit, kes töötab välja partei poliitikat kongressidevahelisel perioodil. Oma tegevuses juhindub volikogu partei põhikirjast ja programmist, samuti üldkoosoleku ja kongressi otsustest. Partei volikogu on
aruandekohustuslik kongressi ees. Juhul, kui volikogu liige astub erakonnast välja või ta on erakonnast välja arvatud, lõpevad tema volitused volikogu liikmena.
4.6 Volikogu:
4.6.1 võtab partei nimel vastu tähtsaid poliitilisi otsuseid ja annab suuniseid partei juhatusele;
4.6.2 kinnitab partei nimel sõlmitavaid poliitilisi kokkuleppeid;
4.6.3 lahendab koostöö küsimusi;
4.6.4 sõlmib valimisliite teiste parteidega;
4.6.5 moodustab partei piirkondi;
4.6.6 määrab liikmemaksude suuruse;
4.6.7 juhatuse ettepanekul kinnitab partei eelarve ja tööplaani;
4.6.8 kinnitab kongressi toimumise aja ja koha, kongressi päevakorra, delegaatide esindusnormid kohalike / piirkondlike organisatsioonide poolt kongressil osalemiseks ning volitab partei juhatust kongressi kokku kutsuma. Volikogul on õigus kongress ka ise kokku
kutsuda;
4.6.9 esitab kongressile vastuvõtmiseks partei programmi ja põhikirja muudatused;
4.6.10 lahendab partei kuulumise küsimusi rahvusvahelistesse organisatsioonidesse;
4.6.11 kinnitab partei suhtlemisreeglid ühiskondlike organisatsioonidega ja parteisiseselt;
4.6.12 moodustab volikogu komisjone ja võtab vastu otsuseid nende tegevuse lõpetamise kohta;
4.6.13 kinnitab erakonna majandusaasta aruande pärast revisjonikomisjoni aruande ärakuulamist;
4.6.14 kutsub tagasi ja valib juhatuse liikmed kongressidevahelisel perioodil;
4.6.15 täidab muid ülesandeid, mida näeb ette põhikiri või kongressi otsus.
4.7 Partei volikogu arvuline suurus on mitte vähem kui 9 ja mitte rohkem kui 25 isikust. Volikogu liikmed valitakse partei kongressi poolt, samuti kuulub volikogu liikmete koosseisu partei juhatuse esimees. Volikogu liikmete volituste tähtaeg on 2 aastat.
4.8 Volikogu valib oma liikmete hulgast volikogu esimehe, samuti volikogu esimehe asetäitja(d), kes asendab volikogu esimeest tolle puudumisel.
4.9 Volikogu esimees:
4.9.1 juhib volikogu tööd ja organiseerib tema tööd;
4.9.2 kutsub kokku volikogu koosolekuid, kinnitab volikogu koosoleku päevakorra ning koosoleku korraldamise koha ja aja;
4.9.3 korraldab ja kontrollib volikogu otsuste täitmist.
4.10 Volikogu koosolekud toimuvad vähemalt kaks korda aastas. Volikogu koosolekud kutsub kokku volikogu esimees, tema puudumisel aga volikogu esimehe asetäitja. Volikogu kokkukutsumisest teavitatakse volikogu liikmeid vähemalt kaks päeva varem.
4.11 Koosolekul valitakse koosoleku juhataja ja protokollija. Volikogu otsused protokollitakse ja neile kirjutab alla koosoleku juhataja ja protokollija, samuti koostatakse koosolekus osalejate nimekiri. Häälte võrdse jagunemise korral loetakse otsuse vastuvõtmisel
otsustavaks volikogu esimehe hääl.
Partei juhatus
4.12 Partei juhatus:
4.12.1 juhib partei majandustegevust;
4.12.2 täidab kongressi ja volikogu otsuseid;
4.12.3 koordineerib ja suunab piirkondlike organisatsioonide tegevust;
4.12.4 sõlmib partei nimel kokkuleppeid ja lepinguid;
4.12.5 esitab volikogule partei eelarve projekti ja töökava projekti;
4.12.6 kasutab partei rahalisi vahendeid vastavalt kinnitatud eelarvele ja töökavale.
4.13 Eestimaa Ühendatud Vasakpartei juhatuse arvuline suurus on mitte vähem kui 5 ja mitte rohkem kui 25 isikut. Juhatus valib oma liikmete hulgast juhatuse esimeest ja juhatuse esimehe asetäitja(d), kes asendab juhatuse esimeest tolle puudumisel. Juhatuse esimees
korraldab juhatuse tööd.
4.14 Eestimaa Ühendatud Vasakpartei juhatuse liikmete volituste tähtaeg on 2 aastat. Juhul, kui juhatuse liige astub erakonnast välja või ta on erakonnast välja arvatud, lõpevad tema volitused juhatuse liikmena. Partei juhatus on aruandekohustuslik kongressi ees,
kongressidevahelistel vaheaegadel – volikogu ees.
4.15 Juhatuse koosolekul valitakse koosoleku juhataja ja protokollija. Juhatuse otsused protokollitakse ja allkirjastatakse koosoleku juhataja ja protokollija poolt, samuti koostatakse koosolekus osalejate nimekiri. Häälte võrdse jagunemise korral loetakse otsuse vastuvõtmisel
otsustavaks juhatuse esimehe hääl.
4.16 Kõigis õigustoimingutes esindab parteid juhatuse esimees ainuisikuliselt või kaks juhatuse liiget ühiselt.
4.17 Partei juhtorganid, sealhulgas kongress, volikogu ja juhatus on otsustusvõimelised, kui nende koosolekul osalevad üle poole liikmete arvust. Otsus loetakse vastuvõetuks, kui selle poolt hääletab üle poole koosolekus osalenud liikmetest.
4.18 Erakonna juhatuse tegevuse tehniliseks teenindamiseks ja tema otsuste elluviimiseks võib moodustada keskbüroo. Keskbüroo tööd korraldab ja tegevuse eest vastutab erakonna juhatuse nimetatud erakonna juhatuse liige. Keskbüroo statuudi ja selle koosseisu kinnitab
erakonna juhatus. Keskbüroo tegevust juhib peasekretär.
V AUKOHUS
5.1 Eestimaa Ühendatud Vasakpartei Aukohus moodustatakse kongressil kaheks aastaks ja on tema ees aruandekohustuslane. Aukohus tegutseb „Partei Aukohtu põhimääruse“ alusel, mille kinnitab erakonna juhatus.
5.2 Aukohus valib oma koosseisust esimehe ja tema asetäitja;
5.3 Aukohtu kompetentsi kuuluvad erakonna liikmete poolt üldtunnustatud moraali- ja eetikanormide ning parteidistsipliini rikkumistega, samuti parteile moraalse ja materiaalse kahju tekitamisega seotud küsimused.
5.4 Aukohtu eesmärgiks on kaitsta parteid ja tema mainet partei liikmete ebaeetilise, egoistliku või poliitiliselt väära käitumise juhtudel.
5.5 Aukohus:
5.5.1 kontrollib partei valitavate organite, kohalike ja piirkonnaorganisatsioonide ning liikmete tegevuse vastavust partei programmile ja põhikirjale, partei kongresside otsustele ja kehtivale seadusandlusele;
5.5.2 vaatab läbi partei liikmete avaldused;
5.5.3 vaatab läbi apellatsioonid parteist väljaarvamiste kohta.
5.6 Õigus esitada Aukohtule arutamiseks avaldusi ja kaebusi on igal erakonna liikmel, piirkondlikul organisatsioonil, volikogul, fraktsioonil ja erakonna juhatusel.
5.7 Aukohus on kohustatud arutamiseks esitatud küsimuse läbi vaatama ühe kuu jooksul alates avalduse esitamise päevast.
5.8 Aukohus arutab algatatud küsimusi selle küsimuse algataja või tema esindaja ja selle liikme või tema esindaja osavõtul kelle vastu süüdistus on esitatud. Kui osapooled keelduvad arutelust osa võtma, toimub arutelu nende osavõtuta.
5.9 Aukohtu otsused võetakse vastu Aukohtu liikmete lihthäälteenamusega lahtisel, vajadusel salajasel hääletusel. Otsused tehakse teatavaks kõigile partei liikmetele piirkonnaorganisatsioonide kaudu.
5.10 Eestimaa Ühendatud Vasakpartei aukohtu liikmed võivad osa võtta volikogu ja juhatuse koosolekutest.
VI REVISJONIKOMISJON
6.1 Eestimaa Ühendatud Vasakpartei revisjonikomisjon moodustatakse kongressil kaheks aastaks ja on tema ees aruandekohustuslane. Komisjoni liikmed valivad enda hulgast revisjonikomisjon esimehe.
6.2 Revisjonikomisjon kontrollib erakonna eelarve täitmist, finants-majanduslikku tegevust piirkonnaorganisatsioonides, selle vastavust seadusandlusele ja vastuvõetud otsustele.
6.3 Revisjonikomisjon teostab vähemalt üks kord aastas partei finants-majandusliku tegevuse revisjoni, koostab oma tööaruande ja revisjoniakti ning esitab need kinnitamiseks erakonna kongressile, kongressidevahelisel ajal volikogule.
6.4 Eestimaa Ühendatud Vasakpartei revisjonikomisjoni liikmed võivad sõnaõigusega osa võtta volikogu ja juhatuse koosolekutest.
VII SAADIKURÜHMAD KOHALIKES VOLIKOGUDES JA RIIGIKOGUS
7.1 Kohalikesse volikogudesse või Riigikogusse valitud Eestimaa Ühendatud Vasakpartei liikmed moodustavad saadikurühmi või ühinevad teiste erakondade esindajatest koosnevate saadikurühmadega kooskõlastatult vastava piirkonnaorganisatsiooniga või partei volikoguga.
7.2 Eestimaa Ühendatud Vasakpartei saadikurühmad teostavad võimuorganites erakonna poliitikat, mis on formuleeritud vastavate kohalike, piirkonnaorganisatsioonide ja partei keskorganite poolt. Saadikurühmad või üksiksaadikud kooskõlastavad jooksvad küsimused partei vastavate
juhtorganitega ja on aruandekohuslikud nende ees.
7.3 Saadikurühmas sõlmitud kokkulepped ja tehtud otsused on siduvad tema liikmetele kooskõlas saadikurühma kodukorraga.
VIII RAHALISED VAHENDID
8.1 Eestimaa Ühendatud Vasakpartei vara moodustab seadusega lubatud allikate arvel ning partei võib tegelda seadusega lubatud majandustegevusega.
8.2 Eestimaa Ühendatud Vasakparteil on õigus:
8.2.1 moodustada fonde;
8.2.2 soetada kinnisvara, muid põhi- ja käibevahendeid;
8.2.3 avada ja sulgeda pangaarveid;
8.2.4 palgata töötajaid;
8.2.5 paigutada oma vahendeid aktsiatesse jt. väärtpaberitesse.
8.3 Eestimaa Ühendatud Vasakparteis peetakse raamatupidamisarvestust ning makstakse makse riigi- ja kohalikku eelarvesse seadusandlusega ettenähtud korras.
8.4 Eestimaa Ühendatud Vasakpartei piirkonnaorganisatsioonil võib olla oma eelarve. Piirkonnaorganisatsiooni rahaliste vahendite põhiallikaks on vabatahtlikud annetused ja eraldised erakonna eelarvest. Kokkuleppel võidakse neid vahendeid kasutada erakonna
vajadusteks.
8.5 Piirkonnaorganisatsiooni rahaliste vahendite kasutamist kontrollib revisjonikomisjon ja piirkondlikult valitud revident.
8.6 Liikmemaksu alampiir moodustab 12 eurot aastas ja see laekub partei eelarvesse. Liikmemaksu iga-aastase konkreetse suuruse kinnitab partei volikogu koos jooksva aasta eelarvega. Iga-aastane liikmemaks tasutakse võrdsetes osades kord poolaasta kohta või
üheaegselt partei kassasse, piirkondliku organisatsiooni kassasse või rahalise ülekandega partei pangaarvele. Piirkondlik organisatsioon võib liikme seoses materiaalsete raskustega liikmemaksu tasumisest vabastada, teavitades sellest erakonna juhatust. Kohalike /
piirkondlike organisatsioonide juhatuse esimehed vastutavad liikmemaksude kogumise eest oma piirkonnas. Volikogu määrab oma liikmete hulgast isiku, kes kontrollib liikmemaksude kogumist.
8.7 Eestimaa Ühendatud Vasakpartei ei vastuta oma liikmete rahaliste ja aineliste kohustuste eest. Eestimaa Ühendatud Vasakpartei liikmed ei kanna vastutust partei rahaliste ja aineliste kohustuste eest.
8.8 Eestimaa Ühendatud Vasakpartei valitavad organid peavad informeerima erakonna liikmeid raha kasutamisest ja aineliste väärtuste liikumisest.
IX LÕPPSÄTTED
9.1 Eestimaa Ühendatud Vasakpartei reorganiseerimise või tegevuse lõpetamise otsustab üldkoosolek, kusjuures selle otsuse poolt peab hääletama üle 2/3 üldkoosolekul osalenud partei liikmetest.
9.2 Eestimaa Ühendatud Vasakpartei üldkoosolek, olles otsustanud Eestimaa Ühendatud Vasakpartei tegevuse lõpetada, moodustab toimkonna erakonna vara ja rahaliste vahendite edasise kasutamisega seotud küsimuste lahendamiseks.
9.3 Eestimaa Ühendatud Vasakpartei reorganiseerimisel lähevad tema varad ja vahendid üle õigusjärglasele.
9.4 Eestimaa Ühendatud Vasakpartei piirkonnaorganisatsiooni tegevuse lõpetamisel lähevad pärast võlgade ja likvideerimiskulude katmist allesjäävad vahendid üle Eestimaa Ühendatud Vasakparteile.
Käesolev põhikirja redaktsioon on vastu võetud Eestimaa Ühendatud Vasakpartei XIX
kongressil 02.04.2016.a.