Eesti Vasakliit ei toeta ametisseastunud valitsust ning mõistab hukka uue võimuliidu alusleppe, mis seab ohtu avalikud teenused ja Eesti inimeste toimetuleku.
Reformierakonna ja Eesti 200 koalitsioon, mida toetab hetkel vaid 19% valijaskonnast, saab olema viimaste aastakümnete parempoolseim valitsus. Neoliberaalset võimuliitu hakkavad iseloomustama kolm sõna: kärped, kasinus, kokkuhoid.
Valitsuse hiigelkärped laastavad avalikke teenuseid
Uus valitsus on seadnud eesmärgiks kärpida avalikku sektorit 20% võrra. Kuigi võimuerakondade esindajad ei ole veel avalikustanud, millised avalikud teenused hiigelkärpe tagajärjel suletakse, annab mõningaid signaale muutunud prioriteetidest muudatused valitsuskabinetis: uues valitsuses puuduvad kliimaministri ning tervise- ja tööministri ametikohad. See-eest on USA valitsuse efektiivsuse osakonna (DOGE) eeskujul loodud Eesti oma “efektiivsuse ja majanduse kasvu nõukoda”, mis annab valitud suurettevõtjatele sisuliselt vaba voli riigi avalikke teenuseid koomale tõmmata. Erinevalt tööandjatest ei ole nõukoja töösse kaasatud ametiühingute esindajaid.
Ka paremparteide esindajad tunnistavad, et ainult “üleliigsete” regulatsioonidest loobumisega Eesti riiki enam õhemaks ei viili: pidevalt õhemaks viilitud riiki lihtsalt ei anna enam efektiivsemaks kärpida. Seega saavad valitsuse hiigelkärped toimuda vaid avalikest teenustest loobumise ning sotsiaalsüsteemi lammutamise hinnaga. Muuhulgas tähendab see loobumist tasuta kõrgharidusest ja ühistranspordist, pikemaid ravijärjekordi ja suuremaid raviarveid, vähem päästjaid ja õpetajaid, väiksemaid sotsiaaltoetusi ja pensione.
Tööinimesed maksavad kinni ettevõtjate maksuvabastuse
Lisaks riiklike teenuste kokkutõmbamisele on uus võimuliit leppinud kokku mitmes ebavõrdsust kasvatavas maksumuudatuses. Muuhulgas jääb ära uude aastasse plaanitud kaheprotsendine ettevõtete tulumaks, ehk ainus maks, mis ei löö ebaproportsionaalselt just väiksema sissetulekuga inimeste pihta. Eesti jätkab seega ühena viieteistkümnest maailma enam kui kahesajast riigist, milles ei ole ettevõtlustulu mingilgi kujul maksustatud. Ettevõtjate maksuvabastus makstakse kinni kõrgemate tarbimismaksudega, mille tähtajalisusest on uus võimuliit samuti loobunud.
Ühtegi vara-, kasumi- ega pangamaksu uus valitsus ei kehtesta, kuid see ei tähenda, et ümberjagamisest oleks täielikult loobutud. Ümberjagamine jätkub maksuküüru kaotamise ning seeläbi vaestelt korjatud raha rikkamatele ümberjagamisega.
Toimetulek väheneb, Eesti inimeste elujärg halveneb
Eesti Vasakliit kutsub uut valitsust loobuma toimetulekukriisi süvendavast ning Eesti inimeste elujärge oluliselt halvendavast poliitikast. Leiame, et alla viiendiku rahva toega puudub võimuliidul mandaat sedavõrd radikaalsete kasinusreformide läbiviimiseks ning et ühelgi valitsusel ei ole õigust minna elulise tähtsusega avalike teenuste kallale.